11. Moglen Autoriõiguse Arvustus

11. Moglen Autoriõiguse Arvustus


Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus julget visiooni sellest, kuidas vaba tarkvara liikumine võiks kaasa tuua autoriõiguse hääbumise ja intellektuaalse omandi süsteemi kokkuvarisemise. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on selge, et kuigi autoriõigus pole kuhugi kadunud, on mitmed Mogleni ennustused täppi läinud ning mõned jäänud lootusetult naiivseks.

Kõige paikapidavamaks Mogleni ennustuseks võiks pidada väidet, et vaba tarkvara kvaliteet ületab suletud ja omandusliku tarkvara oma. Tõepoolest, Linux on saanud serverite ja IT-taristu vaieldamatuks liidriks ning avatud lähtekoodi mudel on end tõestanud üliedukalt sellistes valdkondades nagu veebiarendus, pilveandmetöötlus ja küberturvalisus. Avatud lähtekoodiga tarkvara edulugu kinnitab Mogleni väidet, et tarkvara kvaliteet paraneb, kui see on kõigile vaba.

Samas Mogleni kõige ekslikum väide puudutab autoriõiguse lõplikku kokkuvarisemist. Hoolimata tehnoloogia arengust ja digitaalse infosisu lihtsast paljundatavusest, pole autoriõiguse süsteem mitte ainult ellu jäänud, vaid hoopis tugevnenud. Platvormid nagu YouTube ja Spotify näitavad, et kuigi digitaalne sisu liigub vabalt, on tekkinud uued vahendajad ja juriidilised mehhanismid, mis autoriõigusi tugevdavad, mitte ei kaota.

Kokkuvõttes oli Moglen õigel teel, kui nägi avatud lähtekoodiga tarkvaras innovatsiooni ja kvaliteedi kasvumootorit, kuid alahindas oluliselt autoriõiguse paindlikkust ja vastupanuvõimet muutuvates oludes.


Kasutatud allikad

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Miks Google prillid ebaõnnestusid?

Kujutis
  Noppeid IT ajaloost: Google prillide ebaõnnestumine  Google Glass oli Google X laboratooriumis loodud nutiprillide projekt, mille eesmärk oli muuta käsitus kantavast tehnoloogiast ja laiendada liitreaalsuse (AR) kasutusvõimalusi. 2014. aastal turule tulnud prillid said aga kriitikat nii privaatsuse, hinna kui ka kasutusmugavuse osas ning eemaldati turult juba 2015. aastal. Peamised põhjused ehk, miks Google Glass projekt ebaõnnestus: Liiga kallis: Seade maksis 1 500 dollarit, kuid ei pakkunud konkurentsivõimelisi funktsioone. Privaatsusprobleemid: Inimesed kartsid, et neid filmitakse ilma nende teadmata, mistõttu keelati prillid paljudes avalikes kohtades näiteks kinod jpm. Segane sihtgrupp: Google ei suutnud otsustada, kas Glass peaks olema moetoode või praktiline tööriist. Tehnilised puudujäägid: Lühike aku kestvus, kehv kaamera ja piiratud kasutusvõimalused tähendasid, et see ei suutnud tõrjuda turult olemasolevaid nutiseadmeid. Kuigi Google põüdis 2017. aastal Glassi...
Lisateave

2. Mis on alles ja mis on unustusse vajunud?

Kujutis
  Mis on siiani alles? – E-post (Email) E-post on üks vanimaid internetiteenuseid ja see on olnud kasutusel juba aastakümneid. Selle alged ulatuvad tagasi 1960. aastatesse, kui ARPANET, interneti eelkäija, hakkas võimaldama sõnumite vahetamist. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal Ray Tomlinsoni poolt ning just tema otsustas kasutada "@" sümbolit aadresside eristamiseks. Miks on e-post siiani oluline? Kuigi tänapäeval on kiire suhtluse jaoks olemas sõnumirakendused, sotsiaalmeedia ja videokõned, on e-post jäänud oluliseks formaalse ja ärilise kommunikatsiooni tööriistaks. See on standartne viis ärisuhtluseks ja ametlikuks suhtluseks. Lisaks on e-posti aadress endiselt vajalik enamikule veebiteenustele registreerumiseks näiteks laialt levinud teenus google autehnticate. Ehkki e-post on kannatanud rämpsposti ja petuskeemide leviku all, ei paista see niipea kuhugi kaduvat. Pigem on see pidevalt arenenud, lisades turvalisuse elemente nagu kaheastmeline autentimine ja krüptitud sõn...
Lisateave

11. Scrumi rakendamine tarkvaraprojektis

  Scrumi rakendamine tarkvaraprojektis Väikestes avalikes tarkvaraprojektides kasutatakse üha enam Scrumi metoodikat, et hoida arendus organiseerituna ja suutlikuna kiirelt väärtust tarnida. Järgnevalt vaatleme, kuidas Scrum on praktikas rakendatud ühes sellises projektis – kuidas toimub sprintide planeerimine ja läbiviimine, milline on rollijaotus tiimis, kuidas käsitletakse sprindiloge ja tagasivaateid ning milliseid tööriistu kasutatakse. Samuti analüüsime, millise ärimudeliga projekt end üleval peab – kas freemium, annetused või avatud lähtekoodiga kommertsteenus. Näidetena käsitleme Ghost blogiplatvormi. Scrum väikese projekti arenduses: rollid ja rituaalid Väikese arendustiimi puhul tuleb Scrumi põhimõtted kohandada tiimi suurusele. Olulised rollid on siiski olemas: Product Owner (tooteomanik), kes haldab toote nägemust ja backlog’i (tegevuste järjekorda) ning tagab, et tiim teeks kõige olulisemat tööd.  Scrum Master tegeleb protsessi sujuvusega – korraldab sprindi...
Lisateave