E-ITSPEA

  GPL, BSD või suletud? Kuidas valida oma tarkvaraprojektile litsents Kui oled loonud uue tarkvaraprojekti, tuleb sul varem või hiljem otsustada, millise litsentsiga seda levitada. Tarkvaralitsents määrab, mida teised tohib või ei tohi sinu koodiga teha, see on arendaja jaoks oluline otsus, mis mõjutab projekti tulevikku. Selles postituses vaatleme kolme peamist litsentsitüüp i arendaja vaatepunktist: ärivaraline litsents (suletud lähtekoodiga, tavaliselt EULA vormis), GNU GPL (tugev copyleft ) ning BSD litsents (nõrk või puuduv copyleft , st permissiivne litsents). Arutleme iga litsentsi eeliste ja puudust e üle ning toome näiteid, millistes olukordades võiks üks või teine valik olla sobivaim. Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekood) Ärivaraline ehk suletud lähtekoodiga litsent s tähendab, et tarkvara autor (või ettevõte) säilitab endale kõik intellektuaalomandi õigused (näiteks autoriõiguse lähtekoodile) ning annab kasutajale vaid piiratud õiguse tarkvara kasutada....

  Intellektuaalomand IT-valdkonnas: patentidest avatud lähtekoodini Sissejuhatus. Intellektuaalomand (IO) hõlmab inimloomingu tulemusi leiutisi, teoseid, sümboleid, nimesid jpm, mida saab õiguslikult kaitsta patentide, autoriõiguste, kaubamärkide jt vahenditega. Eesmärk on tagada loojatele tunnustus ja majanduslik stiimul ning samal ajal hoida tasakaalu avalike huvidega, et soodustada keskkonda, kus loovus ja innovatsioon õitsevad. IT-sektoris on see tasakaalu leidmine eriti keerukas: tarkvara on ühtaegu nii looming (allikakood kui “kirjanduslik teos”) kui ka funktsionaalne lahendus.  Patentide roll: innovatsiooni mootor või pidur? Patent on eksklusiivne õigus leiutisele tehnilisele lahendusele, mis annab omanikule ajutise monopoli leiutise kasutamise üle. Idee poolest peaks patent julgustama innovatsiooni, võimaldades leiutajatel oma ideest enne konkurente kasu saada. IT-valdkonnas, eriti tarkvaras, on aga patentide rakendamine tekitanud vaidlusi. Ühelt poolt kaitsevad nä...

  Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud? Internet ja suhtlusvõrgustikud on viimase ~30 aasta jooksul tohutult arenenud. 1990. aastatel, mil võrgu kasutajaid oli veel võrdlemisi vähe, pani Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" (1994) kirja mitmed netiketi “käsud” ja  reeglid viisakaks käitumiseks internetis. Tollal, kui suhtlus käis peamiselt e-posti, foorumite läbi olid need juhised uutele netikasutajatele nagu interneti viisakuspiibel. Nüüdseks on internetti kasutamas miljardeid inimesi ning suhtluskanaleid on lugematu hulk. Kas Shea netiketi põhimõtted peavad ajaproovile vastu? Alljärgnevalt arutlen ühe netiketireegli üle, mis on tänapäeval sama tähtis (või isegi tähtsam) kui 90ndatel, ning teise üle, mille tähtsus on oluliselt kahanenud . Seejuures lisan ka oma arvamuse ja näited tänapäeva kontekstis. Ikka oluline: “Pea meeles, et teisel pool on inimene.” Üks Virginia Shea esimesi ja põhjalikumaid netiketireegleid on lihtne: “Remember the human” ehk eesti ke...

Praegune olukord Eestis (2025. aasta ) Avalik internetiruum Eestis on sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Instagram ja X, laialdaselt kasutatavad, ning need koguvad andmeid reklaamimiseks, mis vastab jälgimiskapitalismi põhimõtetele. Uuringud näitavad, et kuigi Eesti Andmekaitse Inspektsioon AKII tagab, et need platvormid järgivad Üldist Andmekaitse Reguleeringut (GDPR) mis on globaalsete platvormide andmekogumise praktikad sarnased teistes riikides. Näiteks on muret tekitanud, et ainult 58% eestlastest oli 2019. aastal kuulnud GDPRist, mis viitab madalale teadlikkusele. Traditsiooniline meedia Traditsiooniline meedia, nagu ajalehed ja telekanalid, on Eestis sageli digitaalselt kättesaadav, ja nende veebilehed võivad kasutada jälgimistehnoloogiaid, nagu küpsised, reklaamimiseks. Kuigi konkreetseid andmekaitseprobleeme selles sektoris ei ole laialdaselt dokumenteeritud, eeldatakse, et nad järgivad GDPRi, kuna Eesti on ELi liige. Kommunikatsioonitehnoloogiad Telekommunikatsioonifir...