5. Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud?

 

Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud?

Internet ja suhtlusvõrgustikud on viimase ~30 aasta jooksul tohutult arenenud. 1990. aastatel, mil võrgu kasutajaid oli veel võrdlemisi vähe, pani Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" (1994) kirja mitmed netiketi “käsud” ja reeglid viisakaks käitumiseks internetis. Tollal, kui suhtlus käis peamiselt e-posti, foorumite läbi olid need juhised uutele netikasutajatele nagu interneti viisakuspiibel. Nüüdseks on internetti kasutamas miljardeid inimesi ning suhtluskanaleid on lugematu hulk. Kas Shea netiketi põhimõtted peavad ajaproovile vastu? Alljärgnevalt arutlen ühe netiketireegli üle, mis on tänapäeval sama tähtis (või isegi tähtsam) kui 90ndatel, ning teise üle, mille tähtsus on oluliselt kahanenud. Seejuures lisan ka oma arvamuse ja näited tänapäeva kontekstis.

Ikka oluline: “Pea meeles, et teisel pool on inimene.”

Üks Virginia Shea esimesi ja põhjalikumaid netiketireegleid on lihtne: “Remember the human” ehk eesti keeles umbes “pea meeles, et teisel pool ekraani on päris inimene.” Sisuliselt tähendab see, et ka veebis suheldes tuleks teisi kohelda sama inimlikult ja viisakalt nagu näost näkku. Juba 90ndatel rõhutati, et ära ütle netis midagi, mida sa poleks valmis inimesele otse näkku ütlema​. See põhimõte tundub ajatu ja tänases internetikeskkonnas lausa elulise tähtsusega.

Miks on “pea meeles inimest” nüüd isegi tähtsam? Interneti anonüümsus ja füüsiline distants võivad kergesti panna unustama, et kommentaaride ja kasutajanimede taga on päris inimesed oma tunnete ja õigustega. Nagu varased netiketikäsud ette nägid, kaob ekraani vahendusel suhtlemisel loomulik empaatiafilter ning me ei näe teise inimese näoilmeid ega kuule hääletooni, mis muidu annaks märku, kui oleme kedagi solvanud​. Tulemusena lipsavad kergemini üle huulte (või klaviatuuri) sõnad, mida päriselus iial ei kasutaks. Olen isegi märganud, kuidas näiteks Facebooki või uudisteportaalide kommentaariumis võivad muidu mõistlikud inimesed üksteisele väga teravalt ütlema hakata. Justkui unustatakse, et tegu pole lihtsalt suvalise kasutajaprofiiliga, vaid kellegi ema, isa, sõbra või kolleegiga, kes loeb neid sõnu ja võib haiget saada.

Tänapäeva internetikogukonnad püüavad “pea meeles inimest” reeglit endiselt au sees hoida. Näiteks Redditi kasutajate omakirjutatud reeglites (Reddiquette) on see lausa esimesel kohal. Isegi 2020. aastatel öeldakse seal uusimatele netisuhtlejatele: küsi endalt enne postitamist, kas ütleksid sama asja inimesele otse näkku. See on asjakohane meeldetuletus, arvestades kui tihti kohtab veebis vaenu õhutamist ja kiusamist. Uuringud on näidanud, et võrgus ahistamine tabab ebaproportsionaalselt sageli teatud gruppe näiteks 11 aastat kestnud uuring leidis, et 71% veebipõhise ahistamise ohvritest on naised​. Samuti puutuvad vähemused netis tihedamini vaenu ja rünnakutega kokku​. Need on karmid numbrid, mis kinnitavad, et inimlikkus ja empaatia internetisuhtluses on üliolulised. Igaüks meist saab oma käitumisega kaasa aidata, et netikeskkond oleks turvalisem ja viisakam. Näiteks alustades sellest, et tuletame endale meelde: teisel pool ekraani on inimene, kellele kehtivad samad austuse ja väärikuse standardid nagu päriselus.

Vähem oluline: “Austa teiste aega ja andmesidet.”

Teine Shea netiketikäsk, mida tahan käsitleda, kõlab lühidalt “Respect other people’s time and bandwidth” – eesti keeles võiks seda tõlkida kui “austa teiste aega ja (võrgu)ressurssi”. 1990ndatel tähendas see väga konkreetseid käitumisjuhiseid: ära raiska teiste aega tühja jutu või rämpspostiga ning ära koorma tarbetult võrguühendust mahukate failide või lõputute allkirjaridadega. Tänapäeva nooremad internetikasutajad võivad imestada, miks see üldse eraldi reeglina kirja pandi. Aga tuleb meenutada, milline oli internet ~30 aastat tagasi. Enamik kodukasutajaid logis võrku sisse telefoniliini kaudu (modemiga) ning maksis interneti eest minutipõhiselt. Iga ülearune tekstirida või kilobait andmemahtu võis sõna otseses mõttes tähendada kellelegi rahalist kulu​. Seetõttu peeti heaks tooniks näiteks hoida e-kirja allkiri lühike (soovitati maksimaalselt 4 rida)​. Samuti õpetati algajaid, et nad ei saadaks foorumisse küsimusi, mille vastused on hõlpsasti leitavad käsiraamatutest, sest see raiskaks asjatult kogenumate aega (sellistest pärijatest tekkis netislängis lausa fraas RTFM – "loe kõigepealt käsiraamatut", mis väljendas pettumust tühja küsimuse peale). Teiste andmeside austamine ulatus koguni selleni, et soovitati vältida võrku logimist “tipptunni” ajal. 1995. aastal oli kogu maailmas vaid umbes 16 miljonit internetikasutajat, kuid populaarsete teenuste serverid kippusid õhtuti üle koormama. Seepärast soovitas üks netiketikäsiraamat kasutada internetti veidi hilisemal kellaajal, et “levitada koormust süsteemis ühtlasemalt”. Tol ajal tähendas see uskumatut luksust, kui kiirus oli 56 kb/s modemiühendusel, mis tänapäeva mõistes on naljanumber!

Tänapäeval on see “austa aega ja ribalaiust” reegel kaotanud suure osa oma algsest tähendusest. Meil on laialt levinud lairibaühendused ja mobiilne internet, enamik inimesi maksab kuupõhise paketi eest, mitte minuti või baidi haaval. Keegi ei pahandama enam, kui e-kirja jaluses on viis rida teksti või kui sõber saadab messengeri korraga tosin fotot. Tänapäeva võrgutaristu neelab selle alla vaevata. Isegi mõte, et peaksite tipptunni ajal internetti kasutamist vältima, tundub täna täielik anakronism. Seega andmeside mahu aspekt ei ole enam igapäevases netikettis teemaks. Tõsi, reegli esimene pool, austa teiste aega,  kehtib teatud määral edasi. Ka nüüd ei vaimustu keegi lõputust spämmitulvast postkastis või sellest, kui keegi kommentaariumis teemat kõrvale viib ja kõigi aega raiskab. Kuid see on pigem üldine viisakuse põhimõte. Shea eraldi rõhutatud “andmemahtude” austamise nõue on tehnoloogia arenguga oma aktuaalsuse minetanud.

Kasutatud allikad

https://support.reddithelp.com/hc/en-us/articles/205926439-Reddiquette#:~:text=,said%20this%20to%20a%20buddy

https://www.epstudiossoftware.com/whatever-happened-to-netiquette/#:~:text=that%20communicating%20electronically%20was%20not,don%E2%80%99t%20have%20these%20checks%20and

https://kpu.pressbooks.pub/businesswriting/chapter/netiquette/#:~:text=communication%20is%20that%20many%20people,3

https://www.mentalfloss.com/article/504216/10-internet-etiquette-tips-1990s#:~:text=up%20precious%20processing%20time%20that,no%20longer%20than%20four%20lines