4. Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: 2025. aasta hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Praegune olukord Eestis (2025. aasta)

Avalik internetiruum


Eestis on sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Instagram ja X, laialdaselt kasutatavad, ning need koguvad andmeid reklaamimiseks, mis vastab jälgimiskapitalismi põhimõtetele. Uuringud näitavad, et kuigi Eesti Andmekaitse Inspektsioon AKII tagab, et need platvormid järgivad Üldist Andmekaitse Reguleeringut (GDPR) mis on globaalsete platvormide andmekogumise praktikad sarnased teistes riikides. Näiteks on muret tekitanud, et ainult 58% eestlastest oli 2019. aastal kuulnud GDPRist, mis viitab madalale teadlikkusele.

Traditsiooniline meedia

Traditsiooniline meedia, nagu ajalehed ja telekanalid, on Eestis sageli digitaalselt kättesaadav, ja nende veebilehed võivad kasutada jälgimistehnoloogiaid, nagu küpsised, reklaamimiseks. Kuigi konkreetseid andmekaitseprobleeme selles sektoris ei ole laialdaselt dokumenteeritud, eeldatakse, et nad järgivad GDPRi, kuna Eesti on ELi liige.

Kommunikatsioonitehnoloogiad

Telekommunikatsioonifirmad Eestis, nagu Telia ja Elisa, koguvad andmeid arvelduseks ja muudel eesmärkidel. Elektroonilise Side Seadus reguleerivad, kuidas neid andmeid käsitletakse, tagades kasutaja privaatsuse. Siiski on muret tekitanud andmete säilitamise direktiivi lai rakendus, mis võimaldab valitsusasutustel juurde pääseda säilitatud andmetele, mis võib olla vastuolus ELi õigusega.

Riigi e-teenused

Eesti riigi e-teenused, nagu e-ID süsteem, on maailmas tunnustatud, võimaldades kodanikel kasutada valitsuse teenuseid veebis. Valitsus rõhutab läbipaistvust ja andmeturvalisust, AKI jälgib andmekaitset. Näiteks on Eesti e-teenused disainitud nii, et kodanikud saavad kontrollida oma andmeid, ja valitsusasutused peavad põhjendama andmetöötlust seadusega. Siiski on muret tekitanud andmete säilitamise seadused, mis võivad olla liiga laialdased.

Tulevikustsenaariumid


Halb stsenaarium

Kõige halvem stsenaarium hõlmab uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt (AI) ja masinõpe, laialdast kasutuselevõttu, mis suurendab andmekogumist. Kui regulatsioonid nõrgeneksid või nende jõustamine oleks ebaefektiivne, võiks see viia privaatsuse vähenemiseni. Näiteks võiksid ettevõtted luua põhjalikke profiile inimestest, kasutades andmeid erinevatest allikatest, mis suurendab jälgimiskapitalismi mõju.

Hea stsenaarium

Parim stsenaarium näeb ette tugevamaid regulatsioone ja nende jõustamist, samuti privaatsust säilitavate tehnoloogiate, nagu federatsiooniõpe ja diferentsiaalne privaatsus, arendamist. Suurenenud kasutajate teadlikkus ja nõudlus privaatsuse järele võiksid soodustada alternatiivseid ärimudeleid, mis ei sõltu andmekogumisest kasumi saamiseks. Eesti, olles e-teenuste liider, võiks olla eestvedaja uute privaatsuslahenduste arendamisel.

Järeldus

Eesti tugev andmekaitseraamistik, sealhulgas AKI poolt tehtav töö ja GDPRi rakendamine, leevendab jälgimiskapitalismi ja digiaediku negatiivseid mõjusid. Siiski, globaalsete digitaalsete platvormide tõttu on need probleemid endiselt olemas. Tulevik sõltub privaatsust säilitavate tehnoloogiate innovatsioonist ja andmekaitse-eeskirjade jõustamisest. Soovitatav on jätkata teadlikkuse tõstmist ja investeerida privaatsuslahendustesse, et säilitada usaldus digitaalses ühiskonnas.


Kasutatud allikad

https://www.lexology.com/library/detail.aspx?g=d2a34caa-65a4-44cd-9f93-59b4634fc34d
AKI https://www.aki.ee/en
https://www.linklaters.com/en/insights/data-protected/data-protected---estonia
https://www.liberties.eu/en/stories/privacy-violated-estonia/13795
https://e-estonia.com/i-spy-with-my-little-eyeprivacy/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Miks Google prillid ebaõnnestusid?

Kujutis
  Noppeid IT ajaloost: Google prillide ebaõnnestumine  Google Glass oli Google X laboratooriumis loodud nutiprillide projekt, mille eesmärk oli muuta käsitus kantavast tehnoloogiast ja laiendada liitreaalsuse (AR) kasutusvõimalusi. 2014. aastal turule tulnud prillid said aga kriitikat nii privaatsuse, hinna kui ka kasutusmugavuse osas ning eemaldati turult juba 2015. aastal. Peamised põhjused ehk, miks Google Glass projekt ebaõnnestus: Liiga kallis: Seade maksis 1 500 dollarit, kuid ei pakkunud konkurentsivõimelisi funktsioone. Privaatsusprobleemid: Inimesed kartsid, et neid filmitakse ilma nende teadmata, mistõttu keelati prillid paljudes avalikes kohtades näiteks kinod jpm. Segane sihtgrupp: Google ei suutnud otsustada, kas Glass peaks olema moetoode või praktiline tööriist. Tehnilised puudujäägid: Lühike aku kestvus, kehv kaamera ja piiratud kasutusvõimalused tähendasid, et see ei suutnud tõrjuda turult olemasolevaid nutiseadmeid. Kuigi Google põüdis 2017. aastal Glassi...
Lisateave

2. Mis on alles ja mis on unustusse vajunud?

Kujutis
  Mis on siiani alles? – E-post (Email) E-post on üks vanimaid internetiteenuseid ja see on olnud kasutusel juba aastakümneid. Selle alged ulatuvad tagasi 1960. aastatesse, kui ARPANET, interneti eelkäija, hakkas võimaldama sõnumite vahetamist. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal Ray Tomlinsoni poolt ning just tema otsustas kasutada "@" sümbolit aadresside eristamiseks. Miks on e-post siiani oluline? Kuigi tänapäeval on kiire suhtluse jaoks olemas sõnumirakendused, sotsiaalmeedia ja videokõned, on e-post jäänud oluliseks formaalse ja ärilise kommunikatsiooni tööriistaks. See on standartne viis ärisuhtluseks ja ametlikuks suhtluseks. Lisaks on e-posti aadress endiselt vajalik enamikule veebiteenustele registreerumiseks näiteks laialt levinud teenus google autehnticate. Ehkki e-post on kannatanud rämpsposti ja petuskeemide leviku all, ei paista see niipea kuhugi kaduvat. Pigem on see pidevalt arenenud, lisades turvalisuse elemente nagu kaheastmeline autentimine ja krüptitud sõn...
Lisateave

5. Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud?

  Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud? Internet ja suhtlusvõrgustikud on viimase ~30 aasta jooksul tohutult arenenud. 1990. aastatel, mil võrgu kasutajaid oli veel võrdlemisi vähe, pani Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" (1994) kirja mitmed netiketi “käsud” ja  reeglid viisakaks käitumiseks internetis. Tollal, kui suhtlus käis peamiselt e-posti, foorumite läbi olid need juhised uutele netikasutajatele nagu interneti viisakuspiibel. Nüüdseks on internetti kasutamas miljardeid inimesi ning suhtluskanaleid on lugematu hulk. Kas Shea netiketi põhimõtted peavad ajaproovile vastu? Alljärgnevalt arutlen ühe netiketireegli üle, mis on tänapäeval sama tähtis (või isegi tähtsam) kui 90ndatel, ning teise üle, mille tähtsus on oluliselt kahanenud . Seejuures lisan ka oma arvamuse ja näited tänapäeva kontekstis. Ikka oluline: “Pea meeles, et teisel pool on inimene.” Üks Virginia Shea esimesi ja põhjalikumaid netiketireegleid on lihtne: “Remember the human” ehk eesti ke...
Lisateave