E-ITSPEA

  Scrumi rakendamine tarkvaraprojektis Väikestes avalikes tarkvaraprojektides kasutatakse üha enam Scrumi metoodikat, et hoida arendus organiseerituna ja suutlikuna kiirelt väärtust tarnida. Järgnevalt vaatleme, kuidas Scrum on praktikas rakendatud ühes sellises projektis – kuidas toimub sprintide planeerimine ja läbiviimine, milline on rollijaotus tiimis, kuidas käsitletakse sprindiloge ja tagasivaateid ning milliseid tööriistu kasutatakse. Samuti analüüsime, millise ärimudeliga projekt end üleval peab – kas freemium, annetused või avatud lähtekoodiga kommertsteenus. Näidetena käsitleme Ghost blogiplatvormi. Scrum väikese projekti arenduses: rollid ja rituaalid Väikese arendustiimi puhul tuleb Scrumi põhimõtted kohandada tiimi suurusele. Olulised rollid on siiski olemas: Product Owner (tooteomanik), kes haldab toote nägemust ja backlog’i (tegevuste järjekorda) ning tagab, et tiim teeks kõige olulisemat tööd.  Scrum Master tegeleb protsessi sujuvusega – korraldab sprindi...

11. Moglen Autoriõiguse Arvustus Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus julget visiooni sellest, kuidas vaba tarkvara liikumine võiks kaasa tuua autoriõiguse hääbumise ja intellektuaalse omandi süsteemi kokkuvarisemise. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on selge, et kuigi autoriõigus pole kuhugi kadunud, on mitmed Mogleni ennustused täppi läinud ning mõned jäänud lootusetult naiivseks. Kõige paikapidavamaks Mogleni ennustuseks võiks pidada väidet, et vaba tarkvara kvaliteet ületab suletud ja omandusliku tarkvara oma. Tõepoolest, Linux on saanud serverite ja IT-taristu vaieldamatuks liidriks ning avatud lähtekoodi mudel on end tõestanud üliedukalt sellistes valdkondades nagu veebiarendus, pilveandmetöötlus ja küberturvalisus. Avatud lähtekoodiga tarkvara edulugu kinnitab Mogleni väidet, et tarkvara kvaliteet paraneb, kui see on kõigile vaba. Samas Mogleni kõige ekslikum väide puudutab autoriõiguse lõplikku kok...

  Mikroteenuste andmestruktuurid: miks juba varakult planeerida? Mikroteenuste arhitektuur lubab arendajatel jagada suur rakendus iseseisvateks teenusteks, mis võivad liikuda oma tempos. Tihti keskendutakse funktsionaalsuse tükeldamisele, kuid unustatakse andmed – kuidas andmed struktureerida ja millised on teenuste vahelised andmesuhted . Juba arenduse varajases staadiumis andmemudeli läbi mõtlemine on kriitilise tähtsusega, sest hiljem vigade parandamine on keerukas. Vaatleme, miks kiputakse selles faasis vigu tegema ning millised probleemid võivad ilmneda, kui andmesuhete disain unarusse jätta. Varajane andmemudeli läbimõtlemine on kriitiline Mikroteenuste maailmas eeldatakse, et iga teenus omab ja haldab oma andmeid ega jaga oma andmebaasi teistega​. See “data ownership” põhimõte tähendab, et teenuse andmebaasi tohib kasutada ainult läbi selle teenuse API või sündmuste (sünkroonne päring või asünkroonne sõnum)​. Monoliitse arhitektuuri puhul oli tavaline, et rakendusel on ü...

  Kaks IT-juhti, kaks täiesti erinevat juhtimisstiili: Steve Jobs ja Satya Nadella Tänapäeva IT-ettevõtete tipus leidub juhte väga erinevate juhtimisvõtetega. Selles postituses vaatleme kahte rahvusvaheliselt tuntud IT-juhti – Steve Jobsi ja Satya Nadellat – kes esindavad juhtimise kahte äärmuslikult erinevat stiili. Üks on visionäärist autokraat , teine aga empaatiline “treener” . Vaatleme nende tausta, juhtimisstiili, mõju meeskondadele ja firmadele ning võrdleme, mida need erinevused räägivad IT-juhtimise mitmekesisusest. Steve Jobs – autokraatlik visionäär Taust: Steve Jobs oli Apple Inc. kaasasutaja ning ikooniline eestvedaja​. Ta sündis 1955. aastal ja lõi Apple’i 1976 koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga. Jobs lahkus Apple’ist 1985. aastal sisevõitluste järel, ent naasis 1997. aastal, mil ettevõte oli peaaegu pankrotis, ning tõi firma tagasi edule. Tema juhtimisel sündis rida innovaatilisi tooteid – iMac, iPod, iPhone, iPad – mis muutsid tervet tehnoloogiasektorit. 20...

  Diplom vs sertifikaat: mis neist viib IT-karjääris edasi? IT-hariduse mitmekesine maastik . Tänapäeva rahvusvahelisel IT-töömaastikul on karjääriteid mitmeid. On traditsiooniline ülikoolikraad , praktilisema suunitlusega rakenduskõrgharidus ning kitsama fookusega erialased sertifikaadid (näiteks Microsofti või Cisco kutsetunnistused). Igal neist on oma roll ja väärtus. Järgnevalt vaatleme, millal eelistatakse üht teisele ning kuidas need valikud võiksid avalduda Eestis – eeskätt TalTechi IT Kolledži kontekstis. Klassikaline ülikooliharidus – teooria ja prestiiž Millal eelistada ülikoolidiplomit? Traditsiooniline kõrgkoolidiplom (nt bakalaureuse- või magistrikraad ülikoolist) annab laiapõhjalise akadeemilise hariduse. Seda teed eelistatakse olukordades, kus vajalik on tugev teoreetiline taust ja analüütiline mõtlemine. Näiteks keerukate algoritmide arendamine, tehisintellekti uurimine või süsteemiarhitektuuri loomine võivad nõuda sügavaid teadmisi, mida pakub vaid aastatep...