8. Diplom vs sertifikaat: milline neist viib IT-karjääris edasi?
Diplom vs sertifikaat: mis neist viib IT-karjääris edasi?
IT-hariduse mitmekesine maastik. Tänapäeva rahvusvahelisel IT-töömaastikul on karjääriteid mitmeid. On traditsiooniline ülikoolikraad, praktilisema suunitlusega rakenduskõrgharidus ning kitsama fookusega erialased sertifikaadid (näiteks Microsofti või Cisco kutsetunnistused). Igal neist on oma roll ja väärtus. Järgnevalt vaatleme, millal eelistatakse üht teisele ning kuidas need valikud võiksid avalduda Eestis – eeskätt TalTechi IT Kolledži kontekstis.
Klassikaline ülikooliharidus – teooria ja prestiiž
Millal eelistada ülikoolidiplomit? Traditsiooniline kõrgkoolidiplom (nt bakalaureuse- või magistrikraad ülikoolist) annab laiapõhjalise akadeemilise hariduse. Seda teed eelistatakse olukordades, kus vajalik on tugev teoreetiline taust ja analüütiline mõtlemine. Näiteks keerukate algoritmide arendamine, tehisintellekti uurimine või süsteemiarhitektuuri loomine võivad nõuda sügavaid teadmisi, mida pakub vaid aastatepikkune ülikooliõpe. Samuti on rahvusvaheliselt teatud ametikohad (nt teadustöö, kõrgem juhtimine) sageli avatud üksnes kõrgharidusega spetsialistidele. Mõnes konservatiivsemas töökultuuris või riigis peetakse diplomit professionaalsuse sümboliks ning see avab uksi, mis muidu suletuks jääksid.
Globaalne trend. Hoolimata ülikoolikraadi eelistest on ka märgata muutusi. Mitmed juhtivad tehnoloogiafirmad on hakanud lõdvendama formaalhariduse nõudeid, keskendudes rohkem oskustele. Näiteks Google’i värbamisjuht on öelnud, et enamikul nende ametikohtadel pole nelja-aastane kraad nõutav – tähtsam on “demonstratsioon oskustest ja kogemusest”, olgu need omandatud ülikoolis või mujalt. Sama suund kehtib ka IBM-is, Teslas ja mujal: tööjõupuudus IT-sektoris on sundinud firmasid vaatama diplomi asemel kandidaatide praktilisi oskusi ja isiksuseomadusi.
Siiski on valdkondi, kus kraadi nõudest ei taganeta – näiteks meditsiinis või jurisprudentsis jääb klassikaline haridus asendamatuks. IT-sektor on aga näidanud, et võimekus võib ületada paberidiplomi: kui inimene suudab oskusi tõendada (nt läbi projektide või tehnilise vestluse), ei pruugi formaalne kraad olla takistuseks.
Rakenduskõrgharidus – praktilised oskused käed-külge õppes
Praktiline tee IT-sse. Rakendus- või kutsekõrghariduse diplom tähistab haridusteed, kus rõhk on praktilisel õppel. Sellised programmid (nagu TalTechi IT Kolledži bakalaureuseõppekavad) keskenduvad konkreetsetele oskustele – olgu selleks programmeerimine, arvutivõrgud või tarkvaraarendus – ning õpe toimub sageli projektide ja reaalsete praktikate vormis. See tee sobib hästi neile, kel on soov kiiresti tööturule siseneda ning hakata omandatud oskusi kohe rakendam. Sageli kestab rakenduskõrgharidus pisut lühemalt (kolme aasta ringis) ja on suunatud sellele, et lõpetaja oleks töövalmis spetsialist.
Tööandjate vaade. Paljud IT-ettevõtted hindavad praktilise kogemusega noori spetsialiste. Eesti näide kinnitab seda trendi: Eesti Infotehnoloogia Kolledži kõik küsitletud vilistlased leidsid erialase töö paari kuu jooksul pärast lõpetamist. See 100% töötuse puudumine näitab, et tööturg januneb oskuste järele, mida praktiline õpe pakub. Ka teised rakenduskõrgkoolid (nt tehnika- ja tervishoiukõrgkoolid) näitasid kiiret töölesaamist, edestades klassikalisi ülikoole selles mõõdus. Rakenduskõrgharidusega noor on ettevõtte jaoks tihti vähem “roheline” – tal on juba kursuseprojektide ja praktikate kaudu kogemuspagas ning ta suudab kiiremini iseseisvalt panustada. Seega piisab praktiline kõrgharidus täiesti näiteks tarkvaraarendaja, süsteemiadministraatori või veebispetsialisti karjääri alustamiseks. Kui aga tekib soov hiljem akadeemiliselt edasi liikuda (nt magistriõppesse), on rakenduskõrghariduse diplomiks hea vundament, mida vajadusel täiendada teoreetilisemate teadmistega.
Sertifikaadid ja kogemus – alternatiivsed tõendid kompetentsusest
Kutsetunnistused konkreetseteks oskusteks. Erialased sertifikaadid (nt Microsofti MCP/MCSE, Cisco CCNA/CCNP, AWS Certified Solutions Architect jpt) on kitsale tehnoloogiale või oskusele fokusseeritud tunnistused. Need omandatakse tavaliselt lühikese intensiivkursuse ja eksami teel ning annavad kindla märgi, et inimesel on vastavas valdkonnas pädevus. Tihti küsivad töökuulutused näiteks võrguinseneri kohale just Cisco sertifikaati või pilvespetsialistilt mõnd pilvetehnoloogia serti – tööandjad hindavad, et kandidaat on investeerinud enesearengusse ja saavutanud standardiseeritud teadmiste taseme. Sertifikaadid võivad täiendada nii ülikooli- kui rakenduskõrgharidust, kuid teatud rollides (näiteks võrguseadmete haldus, süsteemiadministreerimine) võivad kogenud spetsialistil ka üksnes sertifikaadid ja kogemus avada ukse tööle.
Kogemuspõhine lähenemine. IT-valdkond on unikaalne ka selles, et iseõppijad ja “häkkereetose” järgijad on tihti võrdselt edukad formaalharidusega kolleegidega. Siin tuleb mängu metafoor “kirurg vs häkker”: kui kirurgilt nõuame alati diplomit ja litsentsi, siis andekas self-taught arendaja võib ilma diplomi abita luua läbimurdelise tarkvara. Paljudel tech-ettevõtetel (eriti start-up’ides) polegi vahet, kas sul on MSc või oled garaažis endale teadmised hankinud – tähtis on, mida sa päriselt oskad. Pole haruldane, et kogenud programmeerija, kel puudub ametlik kraad, on ettevõttes kõrgelt hinnatud oma lahenduste poolest. Rahvusvaheliselt on ligi kolmandik firmadest hakanud teatud ametikohtadel kraadinõuet täielikult eemaldama, tunnistades, et sellega laiendatakse oluliselt kandidaatide ringi ja leitakse ka tipptalente, kel puudub formaalne diplom. Eestis on OSKA uuringud välja toonud, et IT-sektoris – kus valitseb terav tööjõupuudus – kohtab sageli oodatust madalama haridustasemega töötajaid, kes on ametioskused omandanud kogemuse käigus või ise õppides. Teisisõnu, praktika võib asendada paberit, eriti kui tulemused on olemas.
Piirid ja võimalused. See ei tähenda, et haridus oleks muutunud tähtsusetuks. Pigem on kombinatsioonid järjest olulisemad. Ideaalis omandab IT-professionaal elukestvalt teadmisi nii formaalsetest programmides (nt minnes magistrantuuri või täienduskoolitusse) kui ka ise juurde õppides (MOOC-id, uued sertifikaadid, projektid). Tööandjad hindavad üha enam töötajaid, kes võtavad osa lühikestest intensiivkursustest ja online-õppest, et oma oskusi värskena hoida. Samuti täheldatakse, et paljud edukad tegijad on kujundanud oma karjääri hobiprojektide kaudu – olgu selleks panus avatud lähtekoodiga projekti või enda startup’i arendamine. Selline kirg ja iseseisev kogemus võib kanda kaugemalegi kui ükski diplom.
TalTech IT Kolledž – eri lähenemiste ühendaja
Akadeemiline vs praktiline – miks mitte mõlemad? TalTechi (TTÜ) IT Kolledž on hea näide, kuidas ühendada traditsiooniline ja praktiline lähenemine. Ülikooli struktuuri kuuluv IT Kolledž pakub rakendusliku suunitlusega õppekavasid, mis annavad üliõpilastele ühtaegu tugeva baasihariduse ja rohkelt praktilist kogemust. Siin õppekavad hõlmavad nii teoreetilisi aineid (et tagada laiem mõistmine) kui ka projekte, praktikume ja ettevõtluskoostööd. Nii saavad tudengid maitsta päris IT-töö elu juba õpingute jooksul ning arendada neid kuulsaid “soft-skillse”, ilma milleta tänapäeval kaugele ei purjeta. IT Kolledži roll ongi valmistada ette terve uue põlvkonna IT-spetsialiste, kes on kompetentsed, kohanemisvõimelised ja professionaalsed. See koolitajate ja õppijate kogukond mõistab, et diplomi väärtus realiseerub alles koos oskuste ja hoiakutega. Pole siis ime, et tööandjad seavad IT Kolledži lõpetajad värbamisel järjekorras etteotsa – nad toovad lauda nii teadmised kui kogemuse. Samal ajal saavad need lõpetajad soovi korral jätkata õpinguid (näiteks TalTechi magistrantuuris), mis tähendab, et uksed jäävad lahti ka sügavamasse akadeemilisse maailma.
Elukestev õpe ja professionaalsus. Kokkuvõttes ei ole küsimus niivõrd, milline hariduspaber sul taskus on, vaid kuidas sa oma oskusi rakendad ja arendad. Eesti ja maailma IT-turg hindab paindlikkust ja pidevat õppimist. Olgu su teekond alanud ülikooli auditooriumist, kolledži laborist või isiklikust garaažist – oluline on, et astud ajaga sammu, täiendad end ning käitud professionaalselt. Diplom, rakenduskraad ja sertifikaat ei välista üksteist, vaid võivad üksteist täiendada. Nagu Csíkszentmihályi, Himanen ja Graham kõik omal moel vihjavad – edu IT-s tähendab kirglikku pühendumist, oskuste lihvimist ja arukat koostööd. Just seda kombinatsiooni püüabki TalTech IT Kolledž oma tudengites kujundada, sillutades neile teed igale poole alates Eesti idufirmadest kuni rahvusvaheliste tech-hiiudeni.
Kasutatud allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar