Kaks IT-juhti, kaks täiesti erinevat juhtimisstiili: Steve Jobs ja Satya Nadella

Tänapäeva IT-ettevõtete tipus leidub juhte väga erinevate juhtimisvõtetega. Selles postituses vaatleme kahte rahvusvaheliselt tuntud IT-juhti – Steve Jobsi ja Satya Nadellat – kes esindavad juhtimise kahte äärmuslikult erinevat stiili. Üks on visionäärist autokraat, teine aga empaatiline “treener”. Vaatleme nende tausta, juhtimisstiili, mõju meeskondadele ja firmadele ning võrdleme, mida need erinevused räägivad IT-juhtimise mitmekesisusest.

Steve Jobs – autokraatlik visionäär

Taust: Steve Jobs oli Apple Inc. kaasasutaja ning ikooniline eestvedaja. Ta sündis 1955. aastal ja lõi Apple’i 1976 koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga. Jobs lahkus Apple’ist 1985. aastal sisevõitluste järel, ent naasis 1997. aastal, mil ettevõte oli peaaegu pankrotis, ning tõi firma tagasi edule. Tema juhtimisel sündis rida innovaatilisi tooteid – iMac, iPod, iPhone, iPad – mis muutsid tervet tehnoloogiasektorit. 2011. aastaks oli Apple kasvanud tema käe all maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks. Jobs tegutses ka Pixar Animation Studios juhina ning pärast Pixari müüki Disney’le kuulus Disney nõukogusse. Juhtimisstiil: Steve Jobs on tuntud oma autokraatliku ja visioonipõhise juhtimisstiili poolest. Teda kirjeldati tihti juhina, kelle suhtumine oli “minu teed mööda või mitte üldse". Otsustusprotsess oli tugevalt tsentraliseeritud – Jobs ise tegi enamiku otsuseid ega olnud eriti avatud alluvate tagasisidele. Ta seadis ülikõrged standardid ning pööras detailidele fanaatilist tähelepanu. Briti ettevõtja Richard Branson märkis, et Jobs ümbritses end sarnase mõtteviisiga inimestega, kes järgiksid tema visiooni. Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak on öelnud, et Jobs oli “peamine suhtleja ja peamine äriliste otsuste tegija” Apple’is. Kirjanik Andrew Keen on tabavalt märkinud: “Apple’is puudub demokraatia. See on Steve’i ettevõte – ellu viiakse tema visiooni, tema tempos, tema tiimiga, tema tooteid tehes”. Need kirjeldused kinnitavad, et Jobs oli käskiv liider klassikalises mõttes – domineeriv juht, kes nõudis alluvatelt täielikku pühendumist ja distsipliini.

Mõju meeskonnale ja ettevõttele: Jobs saavutas oma autokraatliku stiiliga kiire otsustamise ja äärmiselt fokuseeritud arendustegevuse. Selline kindlakäeline juhtimine võimaldas Apple’il uuendusi ellu viia välkkiirelt ning tõsta meeskondade tootlikkust. Tulemuseks olid läbimurdvad tooted ja Apple’i tõus uuele kõrgusele. Samas tekitas tema stiil ka pingeid. Autokraatlik õhkkond võis põhjustada konflikte ning jätta töötajad alahinnatuna tundma. On teada lugusid Jobsist kui äärmiselt nõudlikust ülemusest, kelle kriitika võis olla salvav – kuid samas motiveeris ta paljusid endast maksimumi andma. Apple’i kultuur tema ajal peegeldas seda paradoksi: loovus ja innovatsioon põimusid hirmu ja survega. Lõppkokkuvõttes viis Jobsi visioon Apple’i enneolematu eduni, kuid tema meetodid näitasid ka autokraatliku juhtimise varjukülgi.

Satya Nadella – empaatiline ja “treenerlik” juht

Taust: Satya Nadella on Microsofti tegevjuht alates 2014. aastast. Ta alustas Microsoftis juba 1992. aastal ning tõusis erinevate üksuste juhiks enne CEO-ks saamist. Nadella võttis ettevõtte üle ajal, mil Microsoft oli kaotanud osa oma sära ning sisekliima polnud kiita – tema eelkäija Steve Ballmeri ajal valitses firmas terav sisemine konkurents ja bürokraatlik kultuur. Nadella suutis Microsofti suunda kiiresti muuta. Tema kümne aasta juhikarjääri jooksul on Microsoftist saanud taas tehnoloogiagigant, mis tõusis Apple’i järel teisena maailmas $3 triljoni suuruse turuväärtuseni. Taasleitud edu tugineb pilvetehnoloogiale (Azure platvormi jõuline areng), tehisintellekti investeeringutele ning olulistele strateegilistele sammudele nagu LinkedIni omandamine.

Juhtimisstiil: Nadella stiili iseloomustab avatud, inimestele suunatud ja coach’iv lähenemine. Erinevalt Jobsist rõhutab Nadella koostööd ja töötajate arendamist. Tema juhtimispõhimõtte keskmes on empaatia – oskus panna end teiste olukorda. Nadella sõnul pole empaatia sugugi “pehme” või teisejärguline oskus juhi jaoks, vaid hoopis üks keerulisemaid ja olulisemaid omadusi. “Kui sul on oma inimeste vastu empaatiat, teevad nad oma parima töö ja te liigute edasi,” on Nadella öelnud. See peegeldab treenerlikku mentaliteeti: juht julgustab, kuulab, õpetab ja loob töötajatele tingimused kasvamiseks. Microsofti sisekultuuris tähendas see suurt muutust – “know-it-all” ehk kõike-teadva suhtumise asemel juurutas Nadella “learn-it-all” õpikultuuri. Kui varem pandi rõhku töötajate võistlusele ja igaüks pidi enda eest seisma, siis Nadella kehtestas praktika, kus töötajad pidid regulaarselt näitama, kuidas nad on teisi aidanud ja ise abi saanud. Ta edendas kaasavamat, mitmekesisust väärtustavat õhkkonda, kus iga hääl on tähtis ja vigadest õpitakse. Nadella stiili võib seostada teeniva liidri (servant leader) ja kootsi rolliga, kus juht on ühtaegu suunaja ja toetaja.

Mõju meeskonnale ja ettevõttele: Nadella inimkeskne juhtimine on Microsoftis kaasa toonud märkimisväärseid positiivseid muutusi. Töötajate moraal ja koostöö paranesid, kuna igaüks tunneb end väärtusliku tiimiliikmena ja julgeb panustada ideedega. Koostöökultuur on aidanud lõhkuda silosid organisatsioonis ning kiirendanud innovatsiooni – ideid jagatakse vabamalt ning õppimine on au sees. Microsofti äriline edu peegeldab seda: pilve- ja tarkvarateenuste kiire kasv ning uued tooted on suuresti tulenenud sellest, et meeskonnad töötavad ühtse eesmärgi nimel, mitte ei konkureeri omavahel. Nadella näide kinnitab, et usaldav ja töötajaid võimestav õhkkond suudab pikaajaliselt suuri tulemusi tuua. Microsoft on Nadella juhtimisel tõusnud stagneeruvast tarkvaragigandist taas üheks innovatsiooni liidriks maailmas – saavutades nii majandusedu kui ka modernsema, kaasavama töökohtade kultuuri.

Võrdlus ja järeldused: IT-juhtimise mitmekesisus

Steve Jobs ja Satya Nadella erinevad kui öö ja päev. Jobs oli karismaatiline visionäär, kes juhtis tugeva käe ja selge suunaga, nõudes täpset allumist oma visioonile. Nadella on empaatiline suunaja, kes kuulab ja ühendab inimesi, et ühiselt visioone teostada. Nende lood näitavad, et IT-juhtimise edu valemeid võib olla mitu – pole ühte ainuõiget tüüpi juhti. Jobs tõestas, et geniaalse visiooni ja järeleandmatuse abil saab luua enneolematuid tooteid ja viia ettevõtte tippu, isegi kui see tee võib olla konarlik inimsuhete mõttes. Nadella omakorda tõestas, et suur korporatsioon saab uue hingamise siis, kui juht paneb inimesed esikohale, soodustab õppimist ja koostööd – tulemuseks on nii töötajate kõrgem motiveeritus kui ka äriline võit.

IT-sektoris on kiiresti muutuvas VUCA-maailmas (volatiilne, ebakindel, keeruline ja ambigue) ilmselge, et erinevates olukordades töötavad erinevad juhtimisstiilid. Jobs ja Nadella kehastavad seda mitmekesisust oma äärmuslikes stiilides. Ühe edu põhineb tugeval visioonil ja kontrollil, teisel usaldusel ja suhtlemisel. Huvitaval kombel on mõlemad stiilid viinud oma organisatsioonid maailma tipptasemele – lihtsalt erineval moel. Järeldus: juhtimine on nagu tööriistakast, kust tuleb valida õige tööriist õigel ajal. IT-juhtimise mitmekesisus on sektorile tervislik, sest see võimaldab erinevatel organisatsioonidel ja meeskondadel leida endale sobiva tee eduni. On inspireeriv näha, et visionäärne “juht” ja empaatiline “treener” võivad kumbki oma unikaalsel moel jätta maailmale sügava jälje.

Kasutatud allikad

ewor.com