3. Postimees vs. BBC News – traditsiooniline meedia ja uus meedia ühendumises

Postimees vs BBC News – Traditsiooniline meedia ja uus meedia ühes

Viimasel kümnendil on traditsioonilised väljaanded pidanud oma põhikanalite kõrval digimaailma omaks võtma, et jõuda tänapäeva publikuni. Analüüsides kahte tuntud väljaannet Eesti Postimeest ja rahvusvahelist BBC Newsi näeme selget eristust nende uue meedia kasutamises.

BBC News – uus meedia oskuslik rakendaja
BBC News on globaalsele turule suunatud ning kasutab uusi meediavõimalusi väga sihipäraselt. Nende veebileht, sotsiaalmeedia ja ajaveebiartiklid loovad ühtse ja interaktiivse uudistogemuse. Näiteks:

  • Sotsiaalmeedia: BBC postitab regulaarselt lühikesi, selgeid ja värskendatud uudiseid X-is ning Facebookis, instagramis kus nende reaalajas uudised, Q&A sessioonid ja interaktiivsed infograafikud kaasavad miljoneid jälgijaid.
  • Ajaveeb ja interaktiivne sisu: Lisaks tavalistele uudisartiklitele on BBC ajaveebides välja toodud analüütilised postitused, mis selgitavad keerulisi teemasid ning pakuvad lisandväärtust, kasutades videosid.
  • Multimeedia integratsioon: BBC suudab ühtselt ühendada traditsioonilise ringhäälingu (tele, raadio) ja digitaalse sisu, kus iga lugu on kohandatud vastavalt platvormile, mis suurendab usaldusväärsust ja kaasatust.

Selline strateegiline ja mitmekülgne lähenemine teeb BBC Newsist eeskujuks uue meedia kasutamises, kus digitaalne levik ja interaktiivsus on muutunud igapäevaseks uudiste tarbimisel.

Postimees – tugev traditsiooniline kanal, kuid uues meedias vähem väljapeetud
Postimees on Eestis traditsioonilise meedia vankriks olnud ning nende uudisteportaal ja väljatürkid on pikka aega olnud usaldusväärsed infoallikad. Digimaailma omaks võtmine on toimunud järk-järgult:

  • Veebileht ja TV: Postimehe veebileht ning Postimees TV pakuvad kvaliteetset uudissisu, mida toetab ka multimeedia – videod, fotogalerii ja intervjuud.
  • Sotsiaalmeedia: Kuigi Postimees on aktiivne sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis (jälgijate arv ületab ~178 000), on nende sisu sageli lihtsalt viide põhikanalile. Neil puudub sama interaktiivsus ja eraldi sisu kohandamine iga platvormi jaoks nagu BBC seda teostab.
  • Ajaveebiartiklid: Postimehe ajaveebi formaadis artiklid annavad põhjalikuma ülevaate teematest, kuid need jäävad siiski toetama nende peamist uudisteportaalit, mitte kujundama iseseisvat digimaailma identiteeti.

Kuigi Postimees on omaks võtnud uue meedia kanalid ning nende sotsiaalmeedia kampaaniad suurendavad kaasatust, näitab võrdlus, et nende digistrateegia toetab peamiselt traditsioonilist sisu levikut ja ei püüa pakkuda eraldi uuenduslikku digitaalsisu.

Kokkuvõte
BBC News kasutab uusi meediavahendeid väga oskuslikult, luues platvormipõhiseid sisuformaate ja interaktiivseid lahendusi, mis toetavad nende globaalseid uudiseid. Postimees on edukalt ühendanud traditsioonilise ja digitaalse meedia, kuid nende uus meedia väljund jääb peamiselt toeks peamisele sisuvoole, ilma et tekiks iseseisev ja innovatiivne digimaailm. See analüüs kinnitab, et uue meedia võimalused on üha olulisemad ning nende oskuslik kasutamine võib olla määrav tegur tuleviku meediamaastikus.


Kasutatud allikad:

https://www.instagram.com/bbcnews/

https://pressgazette.co.uk/news/bbc-instagram-strategy-tiktok/#:~:text=BBC%20News%20crossed%2020m%20followers,the%20world%20to%20do%20so

https://www.smashingmagazine.com/2018/03/bbc-interactive-content-amp-apps-web/#:~:text=In%20the%20Visual%20Journalism%20team,to%20visualizations%20new%20storytelling%20formats

https://reklaam.postimeesgrupp.ee/online/sotsiaalmeedia-mangud/#:~:text=Postimees%20koondab%20endas%20%C3%BCle%2030,oma%20f%C3%A4nnilehele%20palju%20huvilisi%20juurde

postimees.ee

https://www.bbc.com/news

https://www.instagram.com/postimees.ee/?hl=en

https://www.facebook.com/postimees/?locale=et_EE

https://www.facebook.com/bbcnews/


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Miks Google prillid ebaõnnestusid?

Kujutis
  Noppeid IT ajaloost: Google prillide ebaõnnestumine  Google Glass oli Google X laboratooriumis loodud nutiprillide projekt, mille eesmärk oli muuta käsitus kantavast tehnoloogiast ja laiendada liitreaalsuse (AR) kasutusvõimalusi. 2014. aastal turule tulnud prillid said aga kriitikat nii privaatsuse, hinna kui ka kasutusmugavuse osas ning eemaldati turult juba 2015. aastal. Peamised põhjused ehk, miks Google Glass projekt ebaõnnestus: Liiga kallis: Seade maksis 1 500 dollarit, kuid ei pakkunud konkurentsivõimelisi funktsioone. Privaatsusprobleemid: Inimesed kartsid, et neid filmitakse ilma nende teadmata, mistõttu keelati prillid paljudes avalikes kohtades näiteks kinod jpm. Segane sihtgrupp: Google ei suutnud otsustada, kas Glass peaks olema moetoode või praktiline tööriist. Tehnilised puudujäägid: Lühike aku kestvus, kehv kaamera ja piiratud kasutusvõimalused tähendasid, et see ei suutnud tõrjuda turult olemasolevaid nutiseadmeid. Kuigi Google põüdis 2017. aastal Glassi...
Lisateave

2. Mis on alles ja mis on unustusse vajunud?

Kujutis
  Mis on siiani alles? – E-post (Email) E-post on üks vanimaid internetiteenuseid ja see on olnud kasutusel juba aastakümneid. Selle alged ulatuvad tagasi 1960. aastatesse, kui ARPANET, interneti eelkäija, hakkas võimaldama sõnumite vahetamist. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal Ray Tomlinsoni poolt ning just tema otsustas kasutada "@" sümbolit aadresside eristamiseks. Miks on e-post siiani oluline? Kuigi tänapäeval on kiire suhtluse jaoks olemas sõnumirakendused, sotsiaalmeedia ja videokõned, on e-post jäänud oluliseks formaalse ja ärilise kommunikatsiooni tööriistaks. See on standartne viis ärisuhtluseks ja ametlikuks suhtluseks. Lisaks on e-posti aadress endiselt vajalik enamikule veebiteenustele registreerumiseks näiteks laialt levinud teenus google autehnticate. Ehkki e-post on kannatanud rämpsposti ja petuskeemide leviku all, ei paista see niipea kuhugi kaduvat. Pigem on see pidevalt arenenud, lisades turvalisuse elemente nagu kaheastmeline autentimine ja krüptitud sõn...
Lisateave

5. Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud?

  Netiketikäsud eile ja täna – mis on muutunud? Internet ja suhtlusvõrgustikud on viimase ~30 aasta jooksul tohutult arenenud. 1990. aastatel, mil võrgu kasutajaid oli veel võrdlemisi vähe, pani Virginia Shea oma raamatus "Netiquette" (1994) kirja mitmed netiketi “käsud” ja  reeglid viisakaks käitumiseks internetis. Tollal, kui suhtlus käis peamiselt e-posti, foorumite läbi olid need juhised uutele netikasutajatele nagu interneti viisakuspiibel. Nüüdseks on internetti kasutamas miljardeid inimesi ning suhtluskanaleid on lugematu hulk. Kas Shea netiketi põhimõtted peavad ajaproovile vastu? Alljärgnevalt arutlen ühe netiketireegli üle, mis on tänapäeval sama tähtis (või isegi tähtsam) kui 90ndatel, ning teise üle, mille tähtsus on oluliselt kahanenud . Seejuures lisan ka oma arvamuse ja näited tänapäeva kontekstis. Ikka oluline: “Pea meeles, et teisel pool on inimene.” Üks Virginia Shea esimesi ja põhjalikumaid netiketireegleid on lihtne: “Remember the human” ehk eesti ke...
Lisateave