E-ITSPEA

  Digipaast ja digisõltuvus Tänapäeval on hommikud tihti ühesugused: äratuskell heliseb telefonis, käsi sirutub automaatselt nutiseadme järele. Pilk libiseb kohe teavitustele – öösel kogunenud sõnumid, uudised, sotsiaalmeedia. Enne veel, kui voodist tõusta jõuan, olen vaimselt juba “võrgus”. Selline pidev ühendatus on muutunud uueks normaalsuseks. Isegi tualetis käies pole telefon enam haruldus, vaid mõne meelest lausa hädavajalik kaaslane. Kummatigi taban end vahel küsimas: kas mina kasutan nutitelefoni või kasutab nutitelefon hoopis mind? Pidevalt võrgus – uus normaalsus Meie harjumus olla alalõpmata internetis on kujunenud omamoodi kollektiivseks sõltuvuseks. Ligikaudu 98% eestimaalastest kasutab internetti, enamik neist ka nutitelefoniga, ja 88% internetikasutajatest käib võrgus iga päev ​. Pole ime, et nutiseadmetest on saanud elu lahutamatu osa. Taskus on justkui väike maailm, mis nõuab lakkamatut tähelepanu. Iga piiksatus ja vibreering tõmbab meid enda poole, pakkudes lüh...

  Pureva e-poe kasutatavus – üks pluss ja üks miinus Taust: inimese-arvuti suhtlus, kasutatavus ja ergonoomika Inimese ja arvuti interaktsiooni (human-computer interaction, HCI) valdkonnas pööratakse suurt tähelepanu kasutatavusele – sellele, kui lihtne ja mugav on inimesel mingit süsteemi kasutada. Kasutatavus on tihedalt seotud ka ergonoomikaga : hea ergonoomilise disainiga tarkvara on kasutajasõbralik, arvestades inimeste kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning piire. Erinevad autorid on pakkunud välja raamistikud kasutatavuse hindamiseks. Näiteks Jakob Nielseni järgi koosneb kasutatavus viiest olulisest komponendist: Õpitavus – kui hõlpsalt saab kasutaja põhitoimingud tehtud esmakordsel kasutamisel. Tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja korduvkasutamisel oma eesmärgid täidetud. Meeldejäävus – kui kergesti kasutaja pärast pausi keskkonda naastes uuesti oma oskused taastab. Veakindlus – kui palju vigu kasutajad teevad, kui tõsised need vead on ning kui lihtne o...

  Scrumi rakendamine tarkvaraprojektis Väikestes avalikes tarkvaraprojektides kasutatakse üha enam Scrumi metoodikat, et hoida arendus organiseerituna ja suutlikuna kiirelt väärtust tarnida. Järgnevalt vaatleme, kuidas Scrum on praktikas rakendatud ühes sellises projektis – kuidas toimub sprintide planeerimine ja läbiviimine, milline on rollijaotus tiimis, kuidas käsitletakse sprindiloge ja tagasivaateid ning milliseid tööriistu kasutatakse. Samuti analüüsime, millise ärimudeliga projekt end üleval peab – kas freemium, annetused või avatud lähtekoodiga kommertsteenus. Näidetena käsitleme Ghost blogiplatvormi. Scrum väikese projekti arenduses: rollid ja rituaalid Väikese arendustiimi puhul tuleb Scrumi põhimõtted kohandada tiimi suurusele. Olulised rollid on siiski olemas: Product Owner (tooteomanik), kes haldab toote nägemust ja backlog’i (tegevuste järjekorda) ning tagab, et tiim teeks kõige olulisemat tööd.  Scrum Master tegeleb protsessi sujuvusega – korraldab sprindi...

11. Moglen Autoriõiguse Arvustus Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakkus julget visiooni sellest, kuidas vaba tarkvara liikumine võiks kaasa tuua autoriõiguse hääbumise ja intellektuaalse omandi süsteemi kokkuvarisemise. Täna, rohkem kui 20 aastat hiljem, on selge, et kuigi autoriõigus pole kuhugi kadunud, on mitmed Mogleni ennustused täppi läinud ning mõned jäänud lootusetult naiivseks. Kõige paikapidavamaks Mogleni ennustuseks võiks pidada väidet, et vaba tarkvara kvaliteet ületab suletud ja omandusliku tarkvara oma. Tõepoolest, Linux on saanud serverite ja IT-taristu vaieldamatuks liidriks ning avatud lähtekoodi mudel on end tõestanud üliedukalt sellistes valdkondades nagu veebiarendus, pilveandmetöötlus ja küberturvalisus. Avatud lähtekoodiga tarkvara edulugu kinnitab Mogleni väidet, et tarkvara kvaliteet paraneb, kui see on kõigile vaba. Samas Mogleni kõige ekslikum väide puudutab autoriõiguse lõplikku kok...

  Mikroteenuste andmestruktuurid: miks juba varakult planeerida? Mikroteenuste arhitektuur lubab arendajatel jagada suur rakendus iseseisvateks teenusteks, mis võivad liikuda oma tempos. Tihti keskendutakse funktsionaalsuse tükeldamisele, kuid unustatakse andmed – kuidas andmed struktureerida ja millised on teenuste vahelised andmesuhted . Juba arenduse varajases staadiumis andmemudeli läbi mõtlemine on kriitilise tähtsusega, sest hiljem vigade parandamine on keerukas. Vaatleme, miks kiputakse selles faasis vigu tegema ning millised probleemid võivad ilmneda, kui andmesuhete disain unarusse jätta. Varajane andmemudeli läbimõtlemine on kriitiline Mikroteenuste maailmas eeldatakse, et iga teenus omab ja haldab oma andmeid ega jaga oma andmebaasi teistega​. See “data ownership” põhimõte tähendab, et teenuse andmebaasi tohib kasutada ainult läbi selle teenuse API või sündmuste (sünkroonne päring või asünkroonne sõnum)​. Monoliitse arhitektuuri puhul oli tavaline, et rakendusel on ü...

  Kaks IT-juhti, kaks täiesti erinevat juhtimisstiili: Steve Jobs ja Satya Nadella Tänapäeva IT-ettevõtete tipus leidub juhte väga erinevate juhtimisvõtetega. Selles postituses vaatleme kahte rahvusvaheliselt tuntud IT-juhti – Steve Jobsi ja Satya Nadellat – kes esindavad juhtimise kahte äärmuslikult erinevat stiili. Üks on visionäärist autokraat , teine aga empaatiline “treener” . Vaatleme nende tausta, juhtimisstiili, mõju meeskondadele ja firmadele ning võrdleme, mida need erinevused räägivad IT-juhtimise mitmekesisusest. Steve Jobs – autokraatlik visionäär Taust: Steve Jobs oli Apple Inc. kaasasutaja ning ikooniline eestvedaja​. Ta sündis 1955. aastal ja lõi Apple’i 1976 koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga. Jobs lahkus Apple’ist 1985. aastal sisevõitluste järel, ent naasis 1997. aastal, mil ettevõte oli peaaegu pankrotis, ning tõi firma tagasi edule. Tema juhtimisel sündis rida innovaatilisi tooteid – iMac, iPod, iPhone, iPad – mis muutsid tervet tehnoloogiasektorit. 20...