E-ITSPEA

Praegune olukord Eestis (2025. aasta ) Avalik internetiruum Eestis on sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Instagram ja X, laialdaselt kasutatavad, ning need koguvad andmeid reklaamimiseks, mis vastab jälgimiskapitalismi põhimõtetele. Uuringud näitavad, et kuigi Eesti Andmekaitse Inspektsioon AKII tagab, et need platvormid järgivad Üldist Andmekaitse Reguleeringut (GDPR) mis on globaalsete platvormide andmekogumise praktikad sarnased teistes riikides. Näiteks on muret tekitanud, et ainult 58% eestlastest oli 2019. aastal kuulnud GDPRist, mis viitab madalale teadlikkusele. Traditsiooniline meedia Traditsiooniline meedia, nagu ajalehed ja telekanalid, on Eestis sageli digitaalselt kättesaadav, ja nende veebilehed võivad kasutada jälgimistehnoloogiaid, nagu küpsised, reklaamimiseks. Kuigi konkreetseid andmekaitseprobleeme selles sektoris ei ole laialdaselt dokumenteeritud, eeldatakse, et nad järgivad GDPRi, kuna Eesti on ELi liige. Kommunikatsioonitehnoloogiad Telekommunikatsioonifir...

Postimees vs BBC News – Traditsiooniline meedia ja uus meedia ühes Viimasel kümnendil on traditsioonilised väljaanded pidanud oma põhikanalite kõrval digimaailma omaks võtma, et jõuda tänapäeva publikuni. Analüüsides kahte tuntud väljaannet Eesti Postimeest ja rahvusvahelist BBC Newsi näeme selget eristust nende uue meedia kasutamises. BBC News – uus meedia oskuslik rakendaja BBC News on globaalsele turule suunatud ning kasutab uusi meediavõimalusi väga sihipäraselt. Nende veebileht, sotsiaalmeedia ja ajaveebiartiklid loovad ühtse ja interaktiivse uudistogemuse. Näiteks: Sotsiaalmeedia: BBC postitab regulaarselt lühikesi, selgeid ja värskendatud uudiseid X-is ning Facebookis, instagramis kus nende reaalajas uudised, Q&A sessioonid ja interaktiivsed infograafikud kaasavad miljoneid jälgijaid. Ajaveeb ja interaktiivne sisu: Lisaks tavalistele uudisartiklitele on BBC ajaveebides välja toodud analüütilised postitused, mis selgitavad keerulisi teemasid ning pakuvad lisandväärtust, kas...

  Mis on siiani alles? – E-post (Email) E-post on üks vanimaid internetiteenuseid ja see on olnud kasutusel juba aastakümneid. Selle alged ulatuvad tagasi 1960. aastatesse, kui ARPANET, interneti eelkäija, hakkas võimaldama sõnumite vahetamist. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal Ray Tomlinsoni poolt ning just tema otsustas kasutada "@" sümbolit aadresside eristamiseks. Miks on e-post siiani oluline? Kuigi tänapäeval on kiire suhtluse jaoks olemas sõnumirakendused, sotsiaalmeedia ja videokõned, on e-post jäänud oluliseks formaalse ja ärilise kommunikatsiooni tööriistaks. See on standartne viis ärisuhtluseks ja ametlikuks suhtluseks. Lisaks on e-posti aadress endiselt vajalik enamikule veebiteenustele registreerumiseks näiteks laialt levinud teenus google autehnticate. Ehkki e-post on kannatanud rämpsposti ja petuskeemide leviku all, ei paista see niipea kuhugi kaduvat. Pigem on see pidevalt arenenud, lisades turvalisuse elemente nagu kaheastmeline autentimine ja krüptitud sõn...

  Noppeid IT ajaloost: Google prillide ebaõnnestumine  Google Glass oli Google X laboratooriumis loodud nutiprillide projekt, mille eesmärk oli muuta käsitus kantavast tehnoloogiast ja laiendada liitreaalsuse (AR) kasutusvõimalusi. 2014. aastal turule tulnud prillid said aga kriitikat nii privaatsuse, hinna kui ka kasutusmugavuse osas ning eemaldati turult juba 2015. aastal. Peamised põhjused ehk, miks Google Glass projekt ebaõnnestus: Liiga kallis: Seade maksis 1 500 dollarit, kuid ei pakkunud konkurentsivõimelisi funktsioone. Privaatsusprobleemid: Inimesed kartsid, et neid filmitakse ilma nende teadmata, mistõttu keelati prillid paljudes avalikes kohtades näiteks kinod jpm. Segane sihtgrupp: Google ei suutnud otsustada, kas Glass peaks olema moetoode või praktiline tööriist. Tehnilised puudujäägid: Lühike aku kestvus, kehv kaamera ja piiratud kasutusvõimalused tähendasid, et see ei suutnud tõrjuda turult olemasolevaid nutiseadmeid. Kuigi Google põüdis 2017. aastal Glassi...