E-ITSPEA

Kas jälgimistehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Kujutle end jalutamas hilisõhtul tühjal tänaval. Järsku märkad valvakaamera punakat tulukest helkimas lähimal hoonenurgal. Samal ajal heliseb su taskus telefon – sõber uurib, miks sa veel kodus pole, sest telefoni asukoha järgi paistab, et oled endiselt linnas liikvel. Tõstad pilgu ja näed kaugel ristmikul sõitmas politseiautot, mille pardakaamerad registreerivad automaatselt kõiki vastutulevaid autosid. Kas tunned end turvalisemalt või tekib kõhe tunne, nagu keegi jälgiks iga su sammu ? Siit koorubki oluline küsimus: kas seesama jälgimistehnoloogia – näotuvastusega kaamerad, telefonide GPS-jälgimine, andmeanalüütika ja nutikõlarite kuulamine – on juba iseenesest moraalselt “hea” või “halb”? Või sõltub kõik hoopis sellest, kuidas ja kelle poolt neid vahendeid kasutatakse? Tehnoloogia kui kahe teraga mõõk Jälgimistehnoloogial on vaieldamatult kaks palet. Ühelt poolt pakub see meile suurt turvatunnet ja mugavust . Nä...

  Lunavara – üks suurimaid tänapäevaseid IT-turvariske Kujutlege, et ühel hommikul arvutit avades ootab teid ees kurjakuulutav teade: teie failid on lukustatud ja nende avamiseks nõutakse lunaraha. See õudusstsenaarium on paljude jaoks reaalsuseks saanud. Lunavara (ingl ransomware) on pahavara liik, mis krüpteerib ohvri failid ja nõuab nende vabastamise eest lunaraha. Tänapäeval on sellest saanud üks suurimaid küberohte nii tavakasutajatele kui ka organisatsioonidele üle maailma. Viimastel aastatel on lunavararünnakud plahvatuslikult kasvanud – näiteks tõusis lunavarajuhtumite arv 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 73%. Euroopa küberjulgeoleku aruanded näitavad, et lunavara püsib rünnete tipus, moodustades Euroopa Liidus ligikaudu 34% kõigist tuvastatud küberohtudest. Kurjategijad teenivad sel teel hiigelsummasid: 2023. aastal rööviti lunavara abil ohvritelt üle miljardi USA dollari . Ja isegi kui lunaraha ei maksta, võivad kahjud olla kolossaalsed – hiljuti hindas üks suur e...

  Digitaalne surematus Internet kui uus arhiiv Tänapäeva internet toimib justkui globaalse arhiivina, kuhu igaüks meist jätab iga päev digitaalseid jälgi. Meie fotod, postitused, blogikirjed ja säutsud salvestuvad serveritesse üle maailma – need on killukesed meie elust, mis võivad püsida kaua pärast seda, kui meie füüsiline elu on lõppenud. Kui varem säilisid inimesest mälestused peamiselt lähedaste meenutustes või tolmustes fotoalbumites, siis nüüd on suur osa meie elust talletatud veebi. Oxfordi Interneti Instituudi uurijad on koguni arvutanud, et lähema viiekümne aasta jooksul võib Facebookis surnud kasutajate profiilide arv ületada elavate oma. See tähendaks, et ühismeedia võrgustikust saab omamoodi virtuaalne surnuaed , kus iga konto on kellegi mahajäänud digitaalne jälg. On tähelepanuväärne, et nii ulatuslikku inimkultuuri ja käitumise arhiivi pole varem ajaloos eksisteerinud. Kogu meie veebisuhtlus, fotod, videod ja kommentaarid moodustavad ühtekokku digitaalset pärandit...

  IT-tugitehnoloogia kättesaadavus Eestis: standardne IT osa või erivajaduse abivahend? Kujuta ette, et arvuti kasutamiseks vajaksid sa erilist lisaseadet või -tarkvara, ilma milleta jääks ekraanil toimuv sulle täiesti kättesaamatuks. Paljude erivajadustega inimeste jaoks on see igapäevane reaalsus – näiteks pimedad kasutajad vajavad ekraanilugejat või punktkirjaseadet, et arvutit üldse kasutada. See tekitabki olulise küsimuse: kas selline IT-tugitehnoloogia peaks 21. sajandi e-riigis olema sama iseenesestmõistetav IT-standard nagu monitor ja klaviatuur, või klassifitseerub see erivajadusega inimese abivahendiks , nagu ratastool, mille saamiseks tuleb läbida eraldi süsteem? Järgnev mõtisklev arutelu võtab vaatluse alla, kuidas Eestis korraldada tugitehnoloogia rakendamist ja kättesaadavust – milline on riigi roll, millise ministeeriumi vastutada see võiks olla, kuidas rahastada kalleid abivahendeid – ning seda kõike inimväärikuse, digitaalse ligipääsetavuse ja rahvusvaheliste par...

  "A Casebook on the Enforcement of Intellectual Property Rights" Globaalne väljakutse Intellektuaalomandi õiguste (nt patentide, kaubamärkide, autoriõiguste) jõustamine on tänapäeval üleilmne väljakutse. WIPO (Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon) on oma liikmesriikide palvel korduvalt rõhutanud, et IP-õiguste rikkumised ohustavad innovatsiooni ja tarbijate huve kogu maailmas. Seetõttu pakub WIPO riikidele nii õigusnõu kui koolitusi, et aidata luua tõhusamat ja tasakaalustatud jõustamissüsteemi. Just selles kontekstis sündis A Casebook on the Enforcement of Intellectual Property Rights – kohtulahendite kogumik, mille koostajaks on L. T. C. Harms (Lõuna-Aafrika kohtunik ja rahvusvaheline IP-ekspert). Mis teeb selle raamatu eriliseks? Tegemist ei ole tavalise teoreetilise traktaadiga, vaid praktilise kohtulahendite kogumikuga. Raamat koondab endas muljetavaldava valiku IP-õiguste jõustamisega seotud kohtuasju erinevatest riikidest ja õigussüsteemidest. Harms ei piir...

  Digipaast ja digisõltuvus Tänapäeval on hommikud tihti ühesugused: äratuskell heliseb telefonis, käsi sirutub automaatselt nutiseadme järele. Pilk libiseb kohe teavitustele – öösel kogunenud sõnumid, uudised, sotsiaalmeedia. Enne veel, kui voodist tõusta jõuan, olen vaimselt juba “võrgus”. Selline pidev ühendatus on muutunud uueks normaalsuseks. Isegi tualetis käies pole telefon enam haruldus, vaid mõne meelest lausa hädavajalik kaaslane. Kummatigi taban end vahel küsimas: kas mina kasutan nutitelefoni või kasutab nutitelefon hoopis mind? Pidevalt võrgus – uus normaalsus Meie harjumus olla alalõpmata internetis on kujunenud omamoodi kollektiivseks sõltuvuseks. Ligikaudu 98% eestimaalastest kasutab internetti, enamik neist ka nutitelefoniga, ja 88% internetikasutajatest käib võrgus iga päev ​. Pole ime, et nutiseadmetest on saanud elu lahutamatu osa. Taskus on justkui väike maailm, mis nõuab lakkamatut tähelepanu. Iga piiksatus ja vibreering tõmbab meid enda poole, pakkudes lüh...

  Pureva e-poe kasutatavus – üks pluss ja üks miinus Taust: inimese-arvuti suhtlus, kasutatavus ja ergonoomika Inimese ja arvuti interaktsiooni (human-computer interaction, HCI) valdkonnas pööratakse suurt tähelepanu kasutatavusele – sellele, kui lihtne ja mugav on inimesel mingit süsteemi kasutada. Kasutatavus on tihedalt seotud ka ergonoomikaga : hea ergonoomilise disainiga tarkvara on kasutajasõbralik, arvestades inimeste kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning piire. Erinevad autorid on pakkunud välja raamistikud kasutatavuse hindamiseks. Näiteks Jakob Nielseni järgi koosneb kasutatavus viiest olulisest komponendist: Õpitavus – kui hõlpsalt saab kasutaja põhitoimingud tehtud esmakordsel kasutamisel. Tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja korduvkasutamisel oma eesmärgid täidetud. Meeldejäävus – kui kergesti kasutaja pärast pausi keskkonda naastes uuesti oma oskused taastab. Veakindlus – kui palju vigu kasutajad teevad, kui tõsised need vead on ning kui lihtne o...